Armastus veini vastu

Martin Luther olevat öelnud: „Kes ei armasta naisi, veini ja laulu, on tuhandekordne tola“  ja pooleldi luterlasena (teine pool minust on pagan) jagan seda seisukohta täielikult. Armastust veini vastu olen jõudumööda püüdnud propageerida eestlastele viimased 20 aastat. Minu enda piibel ja teenäitaja oli 1990. aastal kingiks saadud soomekeelne Oz Clarke`i veiniatlas, mis kahjuks „läks rändama“, aga ma loodan, et kellelgi teisel on ka sellest rõõmu. 

Interpreedi looming

Kui veini jaoks on veinimeister helilooja, siis minu osa on olla interpreet – sommeljee, veinikriitik, veiniõpetaja. See teekond sai alguse Gloria restoranist 1995 aastal, kui Dimitri Demjanov kutsus mind enda juurde tööle.                                           

Vein on loomulikult minu esimene eelistus, aga just sommeljee töö tegi mulle selgeks, et vein on osa suuremast tervikust – toitumiskultuurist, mille kõik komponendid on olulised, nii erinevad joogid kui toit ise. Täiusliku naudingu saavutame kui lisaks heale veinile pakume toidu partneriks kvaliteetset vett, mahla, õlut, teed, kohvi, digestiivi. Seda „põldu“ tahan ma harida ka edaspidi koos teiste entusias- tidega.

   „Ma ei söö selleks, et elus püsida,                      vaid elan selleks, et nautida toitu ja veini“.

Alopi veinisoovitus